Eesti meditsiiniteenuste eksport püsis aasta algupoolel stabiilsena, vaatamata Venemaa turu vähenemisele, hindas meditsiiniteenuste ekspordile ja arendamisele keskendunud klaster.
- Niine Nahakliiniku juhatuse liikme Raul Niine sõnul on nende jaoks peamised eksporditurud Põhjamaad, eelkõige Soome. Foto: Meeli Küttim
Klastri juhatuse liige ja Ida-Tallinna Keskhaigla turundusjuht Inge Suder ütles, et Soome patsientidele osutatud teenuste maht on kasvanud ligi 10%, kuid selgelt on vähenenud Venemaa patsientide ravi Eestis, kirjutas Meditsiiniuudised. “Vene turu languse põhjuseks on eelkõige nõrgenenud rubla,” selgitas ta, “aga ka Venemaa ja ELi pingestunud suhted.”
Suderi sõnul on klastri liikmed õnneks suutnud leida asemele uusi ja kvaliteetseid nišše. Ta tõi näiteks Ida-Tallinna Keskhaigla, kes on osutanud nukleaarmeditsiini uuringuid Kasahstani patsientidele ja teinud silmaoperatsioone lätlastele.
Suder märkis, et Eesti meditsiinisektori teenustel on tugev ekspordipotentsiaal. Eelmisel aastal kasvas meditsiiniteenuste eksport ligi 20% ja tänavu on suudetud vaatamata Venemaa turu nõrkusele seda taset hoida. See tähendab, et Eestit on välisturgudel märgatud ja meie meditsiiniteenused on konkurentsivõimelised.
“Kuna turundus- ja müügitegevus väljapool Eestit nõuab järjepidevat tegutsemist, on vaja jätkata üheskoos panustamist,” selgita Suder klastri liikmete plaane.
Niine Nahakliiniku juhatuse liikme Raul Niine sõnul on nende jaoks peamised eksporditurud Põhjamaad, eelkõige Soome. “Põhjamaade patsientide huvi Eesti vastu on endiselt suur ja näeme, et teenuste maht vaikselt kasvab. Kõrgekvaliteedilise raviteenuse puhul ei saa alahinnata lennuliikluse mõju teenuste ekspordile. Nendest Põhjamaade linnadest, millega on head lennuühendused, tuleb ka patsiente rohkem,” selgitas Niin.
Hambaravikliiniku Kliinik32 juhataja Brit Pensa sõnul on soomlaste huvi Eestis hambaid ravimas käia stabiilne. “Sel aastal prognoosime oma kliinikus välispatsientide ravimahu püsimist vähemalt eelmise aasta tasemel,” lisas Pensa.
Lääne-Tallinna Keskhaigla proovib iseseisvalt
Lääne-Tallinna Keskhaigla turunduse ja avalike suhete osakonna juhataja Madis Prink ütles, et nende haigla liitus Medicine Estoniaga 2012. aastal, mil klaster loodi. Praeguseks on aga koostöö katkenud. “Kuna klaster ei esitanud taotlust järgmisse klastrivooru, leidsime, et proovime edaspidi vähemalt mõnda aega oma jõududega eksporditeemadega edasi tegeleda ning vaatame, kuidas läheb,” ütles Prink. Ta lisas, et klastrisse kuulumine on olnud siiski kasulik. Kas või seetõttu, et on Lääne-Tallinna Keskhaiglas on hakatud ekspordile varasemast rohkem tähelepanu pöörama.
Pringi sõnul on Medicine Estonia peamine funktsioon turundada Eestit kui riiki, kus on usaldusväärne ja kõrgel tasemel meditsiin. “Mida parem maine on Eesti meditsiinil välispatsientide ja -koostööpartnerite silmis, seda suurema tõenäosusega on ka meie haigla teenused nende jaoks atraktiivsed,” lisas ta.
Medicine Estonia korraldatud üritused olid Prinki sõnul ka hea võimalus tutvuda uute potentsiaalsete sihtturgudega ja saada vajalikke kontakte.
Vaja on jätkata üheskoos
Medicine Estonia klastri eelmine toetus sai 2014. aastal läbi ja uuel perioodil EASist enam raha ei taotleta. Varem toimis klastri rahastus põhimõttel: 70% tuli EASilt ja 30% klastri liikmetelt.
Ehkki EASi uuele panusele oleks klastril olnud võimalik kandideerida, oleks sihtasutuse tugi olnud 50%. Suder selgitas, et meetme kallinemise tõttu ei olnud ekspordiklastri liikmetel taotluse esitamise vastu enam väga suurt huvi, mistõttu sellest ka lõpuks loobuti. Ka oleks taotlusaeg langenud nende jaoks ebasobivalt suvele.
Sel aastal on klastri liikmed olnud samad, kes 2014, ent huvi klastri tegevuse vastu on Suderi kinnitusel jätkuvalt suur, eeldatavasti lisandub 2016. aastal ka uusi liikmeid.
Seotud lood
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.